Tuesday, October 11, 2011

3. OSA
Armumine.


--
Sättisin end valmis ja läksime välja .
Plaanisime , et õhtul võiks mingi grillivärgi korraldada . Kristol polnd vanemaid kodus seega võisime tema suvilas grillida .
Helistasime Siretile ja kutsusime ta enda juurde .
Ta lubas tulla ja ütles et võtab Krissu ka kaasa . Olime nõus ning ootasime teda.

Mõne hetkepärast nad olidki kohal . Ning saigi hakata õhtuseid plaane pidama .
Arutasime ja Arutasime , ning sis hakkasime ette valmistama . Kes kutsus rahvast kohale . Kes läksid poodi ning kes hakkas suvilat koristama .

Mina läksin koos Krissuga poodi , Kristo helistas rahvale ning Siret hakkas koristama .

--

Oligi õhtu käes ning rahvast hakkas vaikselt kohale voolama .

Kõik olid võtnud oma seltskonna kaasa ja pidu läkski lahti .Õhtu alguses hakkas mulle silma üks kutt .
Ime armas , tumeda päine , pikemat kasvu . Ta nägi teistest natuke teistsugusem välja . Palju erilisem .

Õhtu sujus ilusti .

„ Mis sa unistad siin ? „ küsis kristo , kes mu juurde jõudnud oli .

„ Kes see kutt seal on ? „ küsisin talt , osutades käega poisile .

„ Amn .. „ mõmises Kristo „ kui aus olla , pole mul õrna aimugi . „

„Hmh , no selge . Aga jah , kuidas on siis ? „

„ No mina ei tea, suhteliselt rahulik . „

„selge . Lähme tantsime ? „

„ Nõus ,“

Ja nii me siis läksime .


Minu mõtted ja pilk oli koguaeg sellel poisil.

Ühekorraga võtsin julguse kokku ja läksit tutvust tegema . Ta seisis seal Margoga . See on üks kutt , kes mulle ennem meeldis , aga kui ma teada sain kui mõtetu mees ta tegelikult on siis ma mõtlesin et tühja kah . Temast asja ei saa .

„ hallo poisid , kuidas pidu kulgeb siis ? On teil lõbus ?“ küsisin kuttide juurde astudes .

„ Hei beib , „ lausus see sama pruunipäine kutt .

Tema häält kuuldes jooksid mul külmavärinad üle . Ülemeeelikult mõnus .

„ Kuidas on ma küsisin ? „ Küsisin uuesti .

„ normaalne , Kui võib meil tulevad paar sõpra veel juurde . „ ütles üks poistest .

„ Minugi poolest , kuid mingit kaklust ma siin näha ei taha . „ ütlesin .

„ eiei , meie oleme rahulikud . Ära põe . ! „ lisas margo ka oma sõna sekka .

„ Siis on selge . Aga jah . Mina olen Karmen muidu . „ laususin naeratades , ning ulatasin käe oma silmarõõmule .

„ Martin . „ sõnas poiss .

Mu silmad särasid nagu tõllarattad peas . Ma olin üliõnnelik . Isegi ei tea miks .

Tutvustasin ennast teistele võõrastele ka ja astusin siis nende juurest minema . Öeldes , et ilmun varsti tagasi .